Teriyaki-seesami kana nuudlitega

Taas üks mõnus argiõhtune wokiroog, kus ettevalmistavad toimingud nagu marineerimine ja hakkimine võtavadki kõige enam aega – edasine käib juba väga kähku. Seesamiõlil on üksjagu domineeriv maitse ja kes soovib võib selle marinaadis toiduõliga asendada. Need, kes aga seesamiõlist lugu peavad võivad seda päevalilleõli asemel ka nuudlite hulka segada.

Türgi sibulasalat

Sibulasalat sobib suurepäraselt grilli kõrvale. Eriti hästi passib koos lavaššiga sealihašašlõki või näiteks kofta juurde. Veripunane sumahh on maitselt mahe ja hapu, seega ei maksa selle kogust karta. Kes soovib, võib salatisibulat kasutada, kuid soolaga hõõrudes ja pestes muutub ka harilik kollane sibul täitsa taltsaks.

Pukkola hommikumüsli

Pukkola on põhimõtteliselt külm puder või natuke nagu kaerahelbe-toorpuder ehk Bircher-müsli. Nimetus „pukkola“ pärineb Jamie Olivierilt (ja kui ma teaks, mida see täpselt tähendab, siis kahtlemata lisaksin nüüd siia seletuse). Vaatamata kummalisele nimele on tegemist väga toreda hommikusöögiga, mille üle saavad rõõmustada kõik tervisefanaatikud, kes hommikusest kaerahelbepudrust tüdinenud. Rääkimata unimütsidest, kes hommikusöögi „ajapuudusel“ vahele jätavad ja siis juba kell 10:30 lõunale tormavad.

Troopiline kanasalat tšillimajoneesiga

Minu jaoks on tegemist tugevalt retrohõngulise salatiga, mis pärineks justkui kümnenditagusest ajast, mil ananassi ja paprikat ülieksootiliseks peeti ja mida tihtipeale ühes hiina kapsa ja konservmaisiga salatiks seati. Minu arvamus sellistest salatitest on läbi aegade üsna madalal püsinud. Kuni selle troopikahõngulise salatini, mis oma kauni välimusega lausa suu vett jooksma paneb. Kana ja puuviljade magusamaitseline kooslus on hea vaheldus tomatile ja kurgile, mille võib tegelikkuses sellest salatist hoopiski välja jätta. Eriti meeldib mulle aga majoneesikaste, mida moodsates salatites paraku aina harvem kohtab (nojah, Caesar välja arvata).

Gino kreemjas kanapasta Gorgonzolaga

See retsept on pärit minu kõige uuemast kokaraamatust Gino's Pasta: Everything You Need to Cook the Italian Way. Tegemist on tõelise pastaarmastaja piibliga, kust leiab üle saja hästi lihtsa ja isuäratava retsepti. Esimesena katsetasin koorest kanapastat pikantse Gorgonzola ja valge veiniga, mis ei sobi küll dieedipidaja menüüsse, kuid meeldib kindlasti neile, kes parasjagu lohutus– või mugavustoitu otsivad.

Karulaugurisoto

Tudeerisin Giorgio Locatelli raamatu „Made in Italy: Food and Stories“ üsna mahukat  risoto peatükki ja nagu paljud teised professionaalsed (Itaalia) kokad, oskas ka tema selle valmistamise üsna aukartustäratavaks teha. Sellest ei maksa aga heituda, sest risoto valmistamine ei ole siiski raketiteadus – põhilisi asju meeles pidades ja oma kõhutunnet usaldades saavad kõik hästi hakkama.

Toscana metssearaguu (Ragu di Cinghiale)

Hiljutine reis Toscanasse ei jätnud kahtluski, et metssiga (cinghiale) on seal just täpselt nii populaarne kui reisiraamatutest lugeda võis. Kuuldavasti armastatakse sealkandis metssealiha isegi nii palju, et seda ollakse valmis külmutama. Arvestades itaallaste usku värskesse toorainesse on tegemist millegi üsna harukordsega. Nii pakutakse restoranides punaveinist läbiimbunud metsseahautist ja -raguud lisaks sügisesele jahihooajale ka südasuvel.