Kihiline Burgundia pada (Boeuf Bourguignon I)

New York Timesi toidukriitik– ja ajakirjanik Craig Claiborne avaldas 1960. aastal leheveergudel kahe tema silmis aktsepteeritava Boeuf Bourguignon’i ehk Burgundia pajaroa retsepti. Neist esimene, ehk käesolev, kujutab endast vähemat vaeva nõudvat kihiti laotud pajarooga ning teine, Boeuf Bourguignon II, meenutab Julia Childi oma ning eeldab liha pruunistamist ning seente ja pärlsibulate eraldi moorimist ehk rohkem tööd. Mulle meeldivad mõlemad – Burgundia pada kuulub kindlasti kõige paremate külma ilma toitude hulka ning seda sobib ka kõige pidulikumatel puhkudel lauale anda, eriti mugav on hautis päev varem valmis teha.

Chili con carne

Chili con carne on tuntud vürtsikas tex-mex mugavustoit, mis sisaldab lisaks tšillile ja vürtsköömnele tavaliselt veisehakkliha, (punaseid) ube ning tomateid. Tegemist on lihtsa roaga, millest on kümneid erinevaid tõlgendusi. Siinne pärineb Jamie retseptivaramust ja on heaks baasretseptiks oma lemmik chili leidmisel.

Röstitud maisi supp karrivõiga

Röstitud maisi supp oli esimene asi, mis viimase Deliciousi hooajarubriigist kohe silma jäi. Olin juba paar aastat varem või ja soolaga maitsestatud magusa grillitud maisi enda jaoks avastanud ja see supp paistis tõeline võitja. Suuremalt jaolt nii ongi, kuid mõningaid asju võiks ehk enne selle kaunilt kuldkollase supi valmistamist silmas pidada.

Jamie Oliveri tuunikalapasta

Harva kohtab retsepte, kus esmapilgul üsna mittemidagiütlev koostisainete nimekiri nii suurepärase tulemuseni viib. Tegemist on ka Jamie Oliveri abikaasa Joolsi laupäeva pärastlõunase lemmikpastaga, mis õnneks on nii vähenõudlik ja kiire, et seda võib ka täiesti argipäevastel puhkudel valmistada. See kergelt kaneelihõnguline tuunikalapasta on minu köögis üks enimvalmistatavaid roogasid üldse ning selle tarbeks leidub kapis pea alati korralik tuunikalakonserv ja purustatud tomatid.

Karrikollane ühepajatoit

Ühepajatoit, eriti veel ilma lihata variant, võib üsnagi üksluiselt kõlada. Mahe karripulber ja Cayenne’i pipar aga muudavad lihtsad kodumaised juurviljad millekski päris eriliseks. Eriti meeldib mulle see vaevumärgatav Cayenne’i pipra teravus, mida nagu ühepajatoiduga hästi seostada ei oskakski.

Kukeseene-bruschetta

Ei ole vist päris normaalne rõõmustada kukeseenehooaja peatse lõpu üle, kuid nagu kirjutas eelmise nädala Ekspressis MerMeri Merrit, saab paraku ka kõige parematest asjadest ühel hetkel villand. Kukeseene-bruschettad on ideaalne kodune bistroo-roog valge veini kõrvale ja igati väärikas lõpp külluslikule kukeseenehooajale.

Risotopätsid

Nii nagu meie omadel, ei ole ka Itaalia mammadel kombeks toiduga pillavalt ümber käia. Risoto on üks selliseid roogasid, mis teisel päeval samal kujul soojendamist ei kannata. Küll aga saab sellest hõlpsasti midagi täiesti uut valmistada.