Chorizo ja rohelise herne risoto


Pole vist asja (või noh, toiduainet), millest ei saaks risotot valmistada. See retsept on taas pärit Locatelli retseptivaramust ja meeldib kindlasti neile, kes pikantsest chorizost lugu peavad. Soovi korral võib chorizo meelepärase Itaalia vorstiga asendada.

Vaja läheb (neljale):


  • 50 g võid
  • 1 sibul, väga peenelt hakitud (ideaalis risotoriisi suurusteks tükkideks)
  • 200 g chorizo vorsti, väikesteks tükkideks lõigatud
  • 150 g (külmutatud) rohelisi herneid
  • 400 g risotoriisi (nt Arborio)
  • 125 ml kuiva valget veini
  • 2 l kuuma köögivilja- või kanapuljongit
  • 75 g kuubikuteks lõigatud külma võid (hoia kasutamise hetkeni külmikus)
  • 100 g Parmesani juustu, peenelt riivitud + lisa serveerimiseks
  • värskeltjahvatatud musta pipart ja veidi soola

  1. Soovi korral prae pool kogust vorsti krõbedaks. Tõsta kõrvale.
  2. Blanšeeri herneid 2 minutit keevas vees (külmutatud herneste puhul 3 minutit) ning jahuta külmas vees. Suru 1/3 hernestest jämedaks pastaks (kahvliga või uhmris). 
  3. Sulata 50 g võid paksupõhjalises potis keskmisel kuumusel, lisa sibul ja (praadimata) vorst ning kuumuta kuni sibul on pehme, aga mitte pruunistunud. Umbes 5 minutit. 
  4. Aseta risotopoti kõrvale pott kuuma puljongiga ja hoia viimast kogu aeg keemistemperatuuri lähedal.
  5. Tõsta veidi kuumust ja lisa riis. Sega hoolega kuni iga riisitükk saab võiga kaetud ja muutub äärtest kergelt läbipaistvaks. Veendu, et riis on korralikult läbi kuumutatud (kui ära pruunista!) ning lisa valge vein. Oota kuni vein täielikult aurustub. 
  6. Hakka pidevalt segades ühe kulbitäie kaupa puljongit lisama. Järgmine kulbitäis lisa alles siis, kui eelmine on pea täielikult imendunud. Lisa herned ja ülejäänud vorst 12. minutil. 
  7. Kokku jätka puljongi lisamist kulbitäie kaupa 15 minutit ning püüa seejärel risoto konsistentsi hinnata – riisterasid peaks hamba all tunda olema, kuid risoto tekstuur peaks olema kreemjas. Kui tunned, et see päris nii ei ole, siis lisa alates 15 minutist poole kulbitäie kaupa puljongit ja proovi paari minuti pärast uuesti. Kokku peaks risoto valmimine mitte rohkem kui 17-19 minutit aega võtma. Puljongit võib ka üle jääda.
  8. Kui oled saavutanud soovitud konsistentsi, siis tõsta pott tulelt ja hoia kaane all segamata 1 minut.
  9. Lisa külm kuubikuteks lõigatud või ning sega kiiresti ja jõuliselt risoto hulka. Seejärel tee sama Parmesani juustuga. Maitsesta värskeltjahvatatud musta pipra ja vajadusel ettevaatlikult vähese (puljong ja Parmesan on soolased) soolaga.
  10. Serveeri (võimalusel eelsoojendatud) taldrikutelt koos Parmesaniga.
Vaata ka:

Comments

Zoozi said…
Seda mina tahan kindlasti !!!
Merit said…
Ja seda pead sa saama!:D Mul jäi seda veidi üle ja siis praadisin järgmisel päeval krõbedad pätsikesed - super head!
Zoozi said…
Merit, väga maitsev risoto oli. Ma teguviisi natuke lihtsustasin, aga kogused olid samad. Mees palus ka kiidusõnad edasi öelda :)) Aitäh!
Marju said…
Tere Merit! Sinu risotolembus paneb mind küsima, kumma koolkonna pooldaja Sina oled? Ühed väidavad, et risoto on justkui kiirtoit, kus vedeliku lisamise järgsel faasil saad vabalt tegeleda muude asjatoimetustega, vedelik imbub ise riisi jne.. Teisalt lugesin hiljaaegu, et on ülioluline risotot pidevalt segada, sest hõõrdumisel eraldub tärklis teradest, mis annabki risotole vajaliku kreemisuse. Tundub loogiline. Kas Sa oled vahet märganud? Sinu arvamist tähtsaks pidades..
Merit said…
Tere Marju:) Tead ma olen liiga palju kokaraamatuid lugenud ja seetõttu risoto osas täiesti ära hirmutatud ehk siis ma seisan alati kullipilguga poti kõrval ja keskendun täielikult segamisele. Sellepärast ma ei teagi, mis tulemuse omaette podisev risoto annaks:) Kuna Giorgio Locatelli, kelle retsepti viimasel ajal kasutangi, teeb väidetavalt maailma parimat risotot, siis usaldan täielikult teda ning segan ikka pidevalt. Paistab, et töötab ka - tulemus on alati kreemine ja mõnus (sellele aitavad kaasa ka lõpus lisatud külm või ja parmesan) Ehk siis julgen kindlasti segamist soovitada!:)

Popular Posts